
Merkez
çoyi
Ôaôamûa
raüani golobilisi Merkez çoyi
goyiwomileûu.
Tuğla
oxorepeşi berdevape iâiûu.
Didi çoyi na uwomerûes
Merkez çoyi 1960'i wana iöusi iri tuğlaşi oxorepe
doüodes.
Ham oâiramu muşite Dutxe lazuri çoyepe va
numgvaûu.
Dutxe tüvasi Merkez çoyi gişinerûu.
Hako Liüope, Çebepe,
do Üoöivapeşi acur xane
oüoüateri
süudurûes. Efsane na
iâiûen Dutxeşa enogi sum Cuma
komoxûu.
Üoöoşi
berepe onan hani. Ar Cuma Xoüvati kodoxedun.
Xoüvati na
doxedunanpe ukaşxe Xaliüana ti
kodoxedunan. Hani Üoöivape
orûes.
Merkez çoyi na xenanpe Liüope do Çebepe
onan.
Didinana Liüopeşi bozonta
orûu.
Didinana cur Cuma
cur ti da kuyonurûu.
Ar da do ar Cuma oéxe
orûu.
Didi da muşi
Bexa xala Merkez çoyi xerûu.
Alibey Dayi
wanape ogine
üanserite
ğurudorûu.
Xelili Dayi Stanboli garsonluği ikumûu.
Asiye
Xala eni wulu danişi Dutxe Merkez çoyi
xerûu.
Ôa ôam ûa
ra üani
kocelafûitu.
Çoyi oşüena
a-cur duçani
ogine kogolafûitu.
Came avlaşa mendafûitu.
Heko Alibey
Dayişi mezare ogine améika
kodobgutitu. Didinana xolo meâmoneri
orûu.
Mezarluği
golobiliûişiüule Henife Xalaşi
oxori komebogutitu. Henife Xala lumcineri cari dulya ikumûu.
Didinana
şi raxmetli Cuma muşişi oxori orûu
hako. Henife
Xala
üoçi uğurusi 25
waneri
orûu.
Him orape Rize memuri orûu Alibey Dayi.
Ğuruşiüule Henife Xala Dutxeşa
giktu berepemuşi şüala.
Heko osüedinu kocoçudorûu.
Henife
Xalaşi oxori Didinanaşi baba ocaği orûu.
Sadiüi
ôaôu ğurusi hako Didinana şi baba ocaği diyu..
Avla kocelapxeditu
améika.
Cilemona
üale Ozcani do
Sadiüi
na coâun eksalefepe şüimişa nena
muluûu.
Henife
Xala berepe muşi tolişa va gowiğamûu.
Faduna
Abula dikomojudorûu, Xelili Dayişi bere şüala.
Günayi wulu
orûu.
Ukaşxe cilemonaşa mendafûi.
Ozcani do Sadiüi
şüala osinapu komobiöi.
Didi Ayşe, komşi
nişişi bozonta biöitxi.
Gosefileri na orûu Didi
Ayşe zade elebaûertitu.
Ar ndğa doğurudorûu.
Guri cemaûu Didi Ayşeşa.
Didi Ayşe na var orûu
oxiwoneûu.
Dolumcudorûu. Ukaşxe Bexa Xala
üuşxe
eüatoreri
kiâiru
neüna şüala.
Üaôineri komebaöapxi.
Ali kodolobabi. Ukaşxe
Bexa Xalaşi bozontalepe komexûes.
Oxori komşepe dolipines. Henife xala cari şiüule
lazuûi konobu. Ntxiri
do neâi kogamiğu.
Ma opordaje steri kogoşüapxerûi.
Meyele bozontalepe
cemonöitxamûes.
Şüimi şüala turkuli
isinapamûes,
mati Lazuri osinapu şeni şuri mebçamûi.
Henife Xala elemaûeûu.
Fadunati himusteri memaûeûu. ‘okomojoni bozonta
diyi ‘ deyi. Gobimöitani.
Henife Xalaşi oxorişa üata
a mofûiüo
meâmoneri
borûi.
Oxori muşi Alibey Dayişi oxori orûu.
Alibey
Dayi şeni baba şüimiti zade
misinapamûu.
Dutxe muelimi orûu Dayimuşi,
Baba şüimişi muelimiti
him orûu.
İlk mektebi şiüule baba şüimi
oâitapaseûu.
Baba
şüimi var
oâiûapu
Didinana, Didinana Cuma muşi noüanşxulete ceçu baba şeni.
Didinana Cuma muşi şeni zade
üoreéxumûu.
Himuşi oüoreéxuşa biçinamûi Alibey
Dayi. Livadepe, onape dulya ikumûuşa
üoreéxumûu
Didinana. Himuşi oüoreéxu
guri dolomiâun.
Andğa şiiri möarumna him
oüoreéxupe
na biyuci şeni oren.
Üaûa ham oxorişa
mofûa, bgara ora
sûeri
domawonen.
Henife
xala mskva ar nusa orûuşa xvala
kodosüudu.
Didinana
zade nuşvelu nusa muşi. Berepe mutu nişi var
muüvatu. Ukaşxe, ogine Alibey Dayi na
ncaûu odaşa
kamafûitu
Günayi şüala.
Gomsüudi. Alibey Dayi huy ğuru
sûeri
meâmoneri
borûi.
Merkez çoyi, irişi avla a-cur mezare korûu.
Lumci iyasi ham mezarepeşa maşüurineûes.
Avlaşa
gale var gamomaleûes.
Bere borûişa xvala var, didi biyiti
ti maşüurineûes.
Evedi evedi Alibey Dayişi odaşa kogamafûitu. Him seri lebaşa kodobxeditu.
Çumanişi ordoşa
gza cedginu guri uğuûu
Didinana. Améika Xelili dayişi
oxori kodobxeditu. Miselu. Na idasen yeri zade dodginu cegaperi
var orûu.
Moşaleri komebogzalitu. Dutxe Merkezişen Xaliüanaşa ayni gzaşa
gobiktitu. Mçima gomöimamûu.
Ham
gzalepe xala şüimişi bozonta Şerife şüala
zade bigâali.
Him ndğalepe mebozmona guri emampen.. Guri
doloxe meşüemiâiûu him ndğalepeşi
oropa. Na
mebaşüvare
naüu nondi
orûu.
Şerifena meşüvapu
xvala domabağerûu.
Himuşi süudala xela,
himuşi
oropa do himişi uça ndğalepe şeçeri xasûaluği..
Ma na meboâmonupemşi Didinana var uşüuûu.
Him elaüateri
bigâaûi.
Na biduşunumpe him dobuwviüo
’haninepe
mo naşüum’
miwvaseûu.
Nena var eşüebiği.
Derdi
şüimi guri komeşüebidvi.
Uüaşxe
Öoöoli
ôaôuşi (nanaşi
baba) avluşa komebaxolitu. A méika komobişvacitu,
wari obşvitu.
Umoşvacinu
Seferi avla golobilitu. Didinanşi oxorişa mendafûitu. Avla miti miti var
orûu.
Didinana avla muşi giûuşa
ma xeleri borûi.
Ham oxori Didinana var orûaşa mskva
var orûu.
Him giûuşa ham oxori sarayi steri mskva
diyerûu.
Didinana
şüala
kodomadginuüo.
Mendra onape domiâdamûu.
Almanyaşa
olva kocemambinudorûu.
Guri koxomaâdu.
Lumcişi mwupi
kogoyitudorûu iriyeri.
Liôartepe
lalumûes.
Xaliüanaşi
mwupi guri
dolomapinu. Haninepe na süudu didepe şüimi
kogobişini.Limaşa(savaş) na ides do va giktes
ôaôupe şüimi.
Arti Sûanbolişa na goyinbes
üoçepe
şüimi Ham seri xolo toli nciri va
mematvseûu.
Xaliüana
serepe gunâe
iyerûu.
Gza şüimişa gomoktasen deyi
Didinana şa guri va gomanweûu.
Ti şüimi şüala
meâmoneri
gobiûi.
Uüaşxe,
daşxuri mesüuru.
Çona mesüuru.
Didinana lamba konubaru. Onciru ora komoxûudorûu.
Ma toli nciri va memiâuûu.
Mayıs 2000, Almanya
Selma
Koçiva
E-Mail: kocivasel@lazuri.com
|